Minu teismeiga möödus 1990-ndatel aastatel. Kümnendi lõppedes, sai otsa ka teismeiga. See kümnend on tekitanud minus, nagu nagu ka teistel minu eakaaslastel alati toreda tunde- see oli ju muretu noorusaeg. Mõtlesin nii kuni leidsin oma noorpõlve päevikud.
Mu teismeline laps soovis neid lugeda ja kuna need päevikud ei ole esialgsel kujul kindlasti midagi sellist mida üks ema oma lapsel lugeda laseks, otsustasin oma päevikutes olevad lood, veidi muudetud kujul siia ümberkirjutada.
Kuna paljud päevikus mainitud nimed on rohkemal või vähemal määral veel minu elus, siis muudetud on nimesid või ei mainita neid üldse. Kuna ma ei soovi, et keegi ennast nendest lugudest ära tunneb, siis muudan lugusid veidi ja blogis olevad lood ei pruugi olla kõik minuga või minu lähedaste sõpradega juhtunud kuid võin kinnitada, et need kõik on päriselt aset leidnud.
Tegemist ei ole ainult tagasivaatega. Vaatan ka peeglisse ning hindan sündmusi lähtuvalt minu senisest elukogemusest. Ette proovin mitte vaadata.
Head lugemist!
